Afganistani juhtide reeglid alates kuningas Zahir Shahist kuni president Ashraf Ghanini. Ekraanipildid Twitteri kaudu

Afganistani poliitikas on olnud omajagu tõuse ja mõõnasid – viimane võimuvahetus lõppes president Ashraf Ghani kukutamisega ning Taliban võttis pärast kiireid lööke kontrolli enda kätte.

Segistuste taustal astus BBC ajakirjanik Farhat Javed Rabani esmaspäeval Twitterisse ja jagas andmeid 10 riiki valitsenud Afganistani valitseja kohta.

Kuningas Zahir Shah

Monarh Zahir Shah oli kogu Afganistani ajaloo pikima staažiga valitseja. Tema nõbu kukutas ta Rooma-visiidi ajal 1973. aastal.

Zahir Shahi režiimi peetakse Afganistani ajaloo kõige rahulikumaks ajastuks.

Daud Khan

Khan töötas Afganistani peaministrina, kelle nimetas ametisse Shah, ja hiljem esimese Afganistani presidendina pärast 1953. aasta riigipööret. Daud Khani režiim lõppes Khani ja tema pereliikmete mõrvaga 1978. aastal Sauri revolutsiooni ajal.

Juliette Lewis Brad Pitti filmid

Nur Muhammad Taraki

Taraki, üks kolmest sauruste revolutsiooni pioneerist, asendas Khani järgmiseks Afganistani presidendiks. Tema valitsemine kestis aga vaid aasta kuni 1979. aastani, mis tähistas Sauri revolutsiooni ja Taraki valitsuse vastu seisvate afgaanide jõhkraid tapmisi.

Hafizullah Amin

Amin, kes oli Sauruste revolutsiooni peamine korraldaja, kukutas Taraki 1979. aastal. See president sai valitseda vaid kolm kuud, kuna ta hukkus 1979. aastal operatsioonis Torm 333, kuna teda kahtlustati seotuses CIA-ga.

Babrak Karmal

Amini järglaseks sai Sauri kolmas võtmejuht ja PDPA asutaja Babrak Karmal 1979. aastal, keda tunti Nõukogude Nuku nime all, kuna nad selle paigaldasid.

Kuid nõukogude võim pöördus peagi Karmali vastu, kahtlustades, et ta on Afganistani mudžaheidide tõusu põhjuseks, ja survestasid teda 1986. aastal tagasi astuma.

Najibullah

Nõukogude võim asendas Karmali KGB koolitatud KHADi juhi Najibullah'ga, keda peeti 'massimõrvariks'.

Najibullah langes võimult 1992. aastal, kui Massoudi juhitud mudžaheidid ühise valitsuse pagendasid.

kim ja kanye koos

Burhanuddin Rabbani

Pärast Nõukogude väljaastumist nimetas Mujahideen Rabbani 1992. aastal aastaks Afganistani presidendiks. Ta püsis võimul kuni 1994. aastani, mil Kabulit tabas Afganistani kodusõda. Kaose tulemuseks oli Talibani esiletõus esimest korda.

Mulla Muhammad Omar

Pärast Kabuli langemist Talibani käes 1990. aastate alguses sai Omarist 1996. aastal Afganistani Islami Emiraadi emiir. USA ei tunnustanud seda valitsust ega olnud sellele selgelt vastu.

Omer suri 2013. aastal ja teade tema surmast avaldati kaks aastat hiljem.

Hamid Karzai

Karzai valitses Kabulit 2001. aasta detsembrist kuni 2014. aasta septembrini ja on Kabulis siiani.

Ashraf Ghani

Ghani oli 2014. aasta septembrist 2021. aasta augustini Afganistani 14. president, mil ta pärast hiljutist Talibani võimuhaaramist riigist eksiili põgenes.

Nüüd on Afganistan taas Talibani kontrolli all. Vahepeal on Ashraf Ghani juba Kabulist põgenenud.